Kui ma ei tea, siis ma usun. Üks päev Immanuel Kanti elust.

Ida-Preisimaa, Königsberg, aasta 1784. Tunnustatud filosoof Immanuel Kant elab range päevaplaani järgi, kus on paika pandud aeg töötegemiseks, õpilastega kohtumiseks, jalutuskäiguks jne. Ta sööb ainult ühe korra päevas, kuid see-eest kestab lõunasöök mitu tundi. Eine möödub alati sõprade, Königsbergi tähtsamate meeste seltsis. Vestelda on lubatud kõigest, ainult mitte tööst. Äkki tõuseb aga ühetaoliselt kulgevate päevade seast esile üks, mil miski näib justkui teisiti või valesti olevat. Ilm on novembrikuu kohta ebatavaliselt selge ja meeste seltskonna rahulikku omavahelolekut kipuvad häirima mitmed kutsumata külalised, nende hulgas ka kummastava nimega noor šotlanna. Kõik see äratab „Puhta mõistuse kriitika“ autoris tunde, et võib-olla on ta elus millestki väga olulisest mööda vaadanud.

Marius Ivaškevičius (s 1973) on prosaist ja dramaturg, praegusel hetkel ilmselt tuntuim leedu näitekirjanik. Ta on kirjutanud väga erinevas laadis näidendeid, puudutades nii ajalugu kui ka tänast päeva, ning võtnud muuhulgas veendunult sõna sõja vastu.

Preemiad:
2020 Kristjan Suits – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima lavakujunduse eest
2020 Riina Roose ja Jaak Jürisson – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima toetava kujunduse eest
2020 Elisabet Reinsalu – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naisnäitlejale
2020 Egon Nuter – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale
2020 Andrus Vaarik – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale
2020 Kristjan Suits – Eesti Teatri Aastaauhind parima kujunduse eest